Abordi võimalikud tagajärjed

Põiekahjustus

Juhul kui emakas on perforeerunud, võib ka põis perforeeruda. See võib omakorda põhjustada peritoniiti e kõhukelmepõletikku (põletikuline, nakatunud kõhusisemus), millega kaasnevad valud ja ohud. Sellises olukorras on vajalik taastav operatsioon.

Soolekahjustus

Juhul, kui emakas on perforeerunud, võib ka soolestik perforeeruda. See võib omakorda põhjustada iiveldust ja oksendamist, valusid alakehas, palavikku, verd väljaheites ja peritoniiti e kõhukelmepõletikku (põletikuline, nakatunud kõhusisemus), ning surma, kui piisavalt kiiresti ei suudeta põletikku ravida. Võib juhtuda, et osa soolestikust lõigatakse välja ning et ajutiselt või isegi lõplikult opereeritakse käärsoolest su alakehasse tehisava.

Rinnavähk

Naistel, kes on teinud aborti, on hiljem märkimisväärselt suurem oht haigestuda rinnavähki. Sellest ajast, kui Inglismaal abordid legaliseeriti (1967), on rinnavähki haigestumine tõusnud seal 50% võrra.

Emakaväline rasedus

Emakaväline rasedus leiab aset väljaspool emakat. Peale aborti on emakavälise raseduse tõenäosus 8-20 korda suurem. Kui seda ei avastata piisavalt kiiresti, siis emakaväline rasedus katkeb ja võib tekkida verejooks, mis ilma kiire operatsioonita võib lõppeda surmaga. Statistika näitab, et emakavälise raseduse oht suureneb peale esimest aborti 30% võrra ja peale kaht või rohkemat aborti 160% võrra. Inglismaal on peale abordi legaliseerimist emakaväliste raseduste arv kasvanud kolmekordseks. 1970. aastal oli 4,8 juhtumit 1000 sünni kohta. 2000. aastaks on see kasvanud 20 juhtumile 1000 sünni kohta.

Mõjud tulevastele rasedustele

Kui sa teed aborti:

1. siis tõenäoliselt on sul tulevaste raseduste ajal esimesel kolmel kuul verejooks;
2. siis on vähe tõenäoline, et tulevased sünnitused on normaalsed;
3. siis tuleb platsenta manuaalselt eemaldada ning tekib rohkem komplikatsioone beebi ja platsenta väljasurumisel;
4. siis kahekordistub tõenäosus, et su järgmine beebi võib surra esimestel elukuudel;
5. siis kolme- kuni neljakordistub tõenäosus, et su järgmine beebi võib surra esimese eluaasta lõpukuudel;
6. siis võib su järgmine beebi sündida alakaalulisena;
7. siis võib su järgmine beebi sündida enneaegselt koos ohtlike probleemidega, mis nõuavad rohkelt kulutusi.

Ebaõnnestunud abort

Vähem kui kuuenädalase loote abordi ebaõnnestumine on suhteliselt sagedane. Vahel ebaõnnestub platsenta eemaldamine emakast. See tähendab, et rasedus jätkub isegi siis, kui ema on abordist tulenevad ohud juba üle elanud.

Hemorraagia e verejooks

Üks kuni neliteist protsenti naistest vajavad abordi tõttu vereülekannet, kuna kaotasid palju verd.

Infektsioon e nakkus

Abordi tulemusel saadud infektsiooni tõttu võib tekkida väike palavik ning võib lõppeda isegi surmaga.

Emakakaela rebend

Umbes igal kahekümnendal naisel esineb see abordi ajal. Sellisel juhul on võimalused täiesti pooleks, et järgmine sünnitus võib olla nurisünnitus, kui seda ei ravita korralikult selle raseduse ajal. Emakakaela kahjustuste sagedus abordi käigus on tõstnud nurisünnituste arvu 30-40% võrra nende naiste seas, kes on teinud aborti.

Rohkem nurisünnitusi hiljem

Naistel, kes on teinud kaks või enam aborti, on järgnevate raseduste puhul nurisünnituste oht raseduskuude esimesel kolmandikul kahekordne ja teisel kolmandikul kümnekordne.

Eesasetsev platsenta

Eesasetsev platsenta ilmub 6-15 korda rohkem nendel naistel, kes on teinud aborti. Selles olukorras asetseb beebi platsenta emaka väljapääsu juures ja see tuleb vastu võtta enne, kui beebi saab välja tulla. See tekitab ägeda verejooksu, mille tulemusel beebi peaaegu alati sureb. Seda ei juhtu, kui sünnitusarst tabab ära selle seisundi ja võtab beebi välja õigel ajal keisrilõike abil.

Abordijärgne sündroom

Pärast aborti kannatavad naised erinevate mentaalsete ja psühholoogiliste probleemide all. Nendeks võivad olla korduvad unenäod üleelatud abordist, hoidumine emotsionaalsest kiindumusest, probleemid suhetes, unehäired, süütunne elusolemise pärast, mälukahjustus, vaenulikud emotsioonid, enesetapumõtted ja –katsed, depressioon, võimu kuritarvitamine. Sellised probleemid võivad ilmneda päevi ja aastaidki hiljem.

Allesjäänud rasestumise tagajärjed

Juhul kui arst jätab osa lootest, platsentast, nabaväädist või lootepõiest sinu kehasse, võib see põhjustada valu, veritsemist või väikest palavikku.

Tugev, kiire verejooks

Abordi tulemusel võib tekkida DIC (fibriinikaotussündroom). See tähendab, et veri ei hüübi ja põhjustab kontrollimatut verejooksu, mis on väga eluohtlik ja raskesti ravitav. Seda esineb kahel naisel tuhandest, kui abort on tehtud rasedusaja teisel kolmandikul ja 6,6 naisel tuhandest (peaaegu ühel sajaviiekümnest) soolalahusega tehtavate abortide korral.

Steriilsus

Peale aborti võid sa jääda steriilseks. Nendel naistel, kes on teinud aborti, on tekkiva steriilsuse oht 3-4 korda suurem kui neil, kes ei ole aborti teinud.

Varjatud emakaväline rasedus

Arst võib püüda teha aborti, kuid edutult, kuna loode areneb munajuhas. Kahjuks see rasedus katkeb hiljem ja selleks, et päästa su elu, tuleb teha kiiresti operatsioon. Kõik naised peaksid oma rasedusperioodi esimesel kolmandikul laskma teha ultraheli ülevaatuse, saades sellega teada, kas rasedus on normaalne või emakaväline.

Noor naine

Komplikatsioonide protsent on suurem, kui aborti teevad noored teismelise eas naised. Ometi kulgeb nooremas eas naistel sünnitus kergemini kui vanamatel, kui nad saavad vastavat hoolitsust. On tõendeid, et 15-17 aastastel naistel on füüsiliselt tervemad rasedused kui vanematel.

Allikad:
MTÜ Elu Kaitseks poolt väljastatud infoleht “Komplikatsioonid e tüsistused mis võivad kaasneda abordiga”
Abort, väljaandja EKN , algallikas : “Abortion Questions & Answers”, John ja Barbara Willke

|  Üles  |