Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas. Enamik teadlasi loeb “viljastumise hetkeks” spermi tungimise hetke läbi munaraku kestade. Teised ootavad, kuni pronukleused 12.-14. tunnil segunevad ja ütlevad, et siis on viljastumine lõpetatud protsess. Mõlemal juhul on uus inimelu valmis juba ühe raku staadiumis. Tal on olemas 46 inimese kromosoomi.
See üks rakk on nüüd kas poiss või tüdruk. Juba on määratud selle inimese veregrupp, mis värvi on tema juuksed, silmad, nahavärv, tema jalanumber ja tema annid on ta hea laulja või joonistaja jne. See inimene on unikaalne s.t mitte kunagi varem maailma ajaloos pole täpselt selline inimene eksisteerinud. Mitte kunagi tulevikus ei sünni teist täpselt samasugust. See olend on täielik st mitte midagi, mitte mingeid jupikesi ega tükikesi ei panda enam juurde. Kasvav laps on programmeeritud seespoolt, ta jätkab arenemist ning oma surnud rakkude asendamist. See elav olend sõltub oma emast kasvukoha ja toidu osas, kuid kõigis muudes punktides on totaalselt uus, teistsugune ja iseseisev.
Umbes 8-10 päeva peale viljastumist implanteerub/kinnitub tilluke inimene (arstide keeles embrüo) emaka seina toitvasse vooderdusse.
18. päeval, kui ema menstruatsioon on vaid mõned päevad hilinenud, hakkab väikese beebi süda lööma ja 21. päevaks pumpab lapse süda verd läbi suletud vereringesüsteemi, mille veregrupp võib olla ema omast erinev.
Beebil hakkavad kujunema silmad, kõrvad, hingamiselundid. Hakkavad arenema soolestiku, 4 nädalane beebi kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. 5. nädalal on olemas kõikide liikmete alged. Liigutama hakkab beebi ennast juba 4-6 nädalasena.
Kirurg ütles:”Kui me avasime naise kõhu (emakavälise
raseduse tõttu), oli juha välja heitnud umbes 2,5 cm pikkuse loote,
umbes 4-6 nädalat vana. Ta oli ikka veel oma kotis elus. See tilluke
beebi vehkis oma väikeste kätega ja puksis jalgadega, isegi keeras tervet
keha”
(J.Dobson, Focus on the Family Mag., Aug. 1991,
lk 16)
7. nädalal on beebil juba käed, jalad ja nägu ning tal tekib võime tajuda puudutusi. Tema süda lööb 140-150 korda minutis. Ta on ca 2,5 cm pikk ja kaalub ca 7 grammi.
Me teame juba, et isegi embrüonaalne närvikude
on “avatud” emapoolsele suhtlusele läbi aju kemikaalide “neurotransmitteritega”.
See on suure tähendusega leid, mis kinnitab, et ema emotsionaalne seisund
võib mõjutada sündimata last peaaegu et viljastumise hetkest alates.
Isegi enne kui beebi kuuleb emakas või mõtleb teadlikult, on ta võimeline
tajuma ebakõlasid vanemate vahel. Kui ema on pidevalt ärritunud, rikutakse
tema keskkond biokeemilise hirmu ja vaenulikkuse, kurbuse ja vihaga.
(Shettles & Varick, Riter of Life, Grand Rapids:
Zondervan, 1983)
Beebi ujub rõõmsasti oma ema emakas ja teeb juba päris täpseid liigutusi. EEG (elektroetsefalogramm) aparaatidega on võimalik mõõta tema ajulaineid ehk siis tema aju juba töötab. Samuti on võimalik kuulata ultraheli stetoskoobiga tema südamelööke. Kõik peamised organid on beebil moodustunud ja tema pikkus jääb 3-4 cm vahele. 8.nädalasel beebil on olemas närvid selleks et tunda valu.
Beebi hakkab juba oma pöialt imema. Beebi jäsemed on hästi arenenud ning sõrmed ja varbad eristatavad. See beebi oskab juba nägusid teha kissitab, kortsutab kulmusid ja otsaesist ning liigutab keelt. Kui paitada tema käelaba, tõmbab käe tugevalt rusikasse. Painutab sõrmi ümber objekti, mis on tal peopesas. 10. nädalaselt on ihu täielikult väljaarenenud ja tal on vaid veel üks suur ja tähtis töö kasvada suuremaks ja tugevamaks. Ta on üle 6 cm pikk.
M.Rosen: Me teame praegu, et sündimata laps on
teadlik reageeriv inimolend, kes elab aktiivset emotsionaalset elu.
Ta tajub ümbritsevat suhtumist ja sellest tulenevalt on pärast sündi
kurb või õnnelik, agressiivne või leebe, muretu või närviline laps.
Osaliselt sõltub hilisem enesetunnetus sõnumist, mille ta saab enda
kohta emakas.
(“Abort” osaline tõlge raamatust “Abortion
Questions & Answers”, John ja Barbara Willke)
Beebi hingab vedelikku, et treenida oma hingamiselundeid. Seda tehes ta ei upu kuna saab hapnikku läbi nabanööri. Esialgu on hingamine ebaregulaarne, muutudes hiljem energilisemaks ja kiiremaks. Selleks ajaks on beebil olemas ka juba küüned. Tal on tekkinud silmalaud ja siseelundid töötavad. Beebi neelab, tema neerud töötavad ja ta pissib. Ta eristab juba maitseid, näiteks soolast ja magusat.
Beebil on olemas kõik luud ja lihased ning piimahammaste alged. Hakkavad tekkima juuksed. Nahk on tal õhuke, punakas ja kortsuline, kaetud karvadega ja rasutaolise lootevõidega. Ta liigutab ennast aktiivselt.
Beebil on nii aktiivseid kui ka passiivseid (magamise) perioode. Alates 16. nädalast võib beebi hakata kuulma helisid.
Lapse areng ema sees on jõudnud poolepeale. Beebi on nüüd umbes 25 cm pikk ja kaalub umbes 300-400 g. Ta liigub aktiivselt ja ka ema hakkab nüüd tundma tema liigutusi. Kasvavad kulmud ja ripsmed.
Beebile meeldib imeda ja ta teeb seda iga kord kui pöial või sõrm suhu satub. Ta reageerib erinevatele meeleoludele, kuuleb toimuvat ja võib sündides ära tunda need laulud, mida ema raseduse ajal kuulas.
Beebi nahk muutub vähemläbipaistvaks ning lihased arenevad. Tema silmad reageerivad valgusele ja ta tajub seda kui ema seisab tugeva valgusallika lähedal. Tema naha alla on moodustunud rasvkude mis kaitseb teda temperatuuri kõikumiste eest.
NB! Raseduse kestvust arvestatakse ema viimase menstruatsiooni esimesest päevast.


Allikad: Rasedus, sünnitus, vastsündinu, SCA HYGIENE PRODUCTS AB "Abort", raamatu "Abortion Questions & Answers" alusel, John ja Barbara Willke UK Life League
| Üles |